Šotimaale

Ma kohe pean enda blogi alustama kõige ägedama koha pealt. Nagu te teate(vähemalt osad teist), et me saime Šotimaale tööd, jõulukingituste pakkijateks, mis on siiani mu meelest kõige ägedam töö maailmas, mida teha saab. Niisiis, sellega seoses. Liina ema helistas, kui me Prantsusmaal olime ja ütles, et tal on Šotimaal sõbranna, oh, me olime üliõnnelikud. Mõte sellest, et meil on tuttavad ees, oli super. Aga me ei teadnud veel, kus ta elab, Šotimaa on ju suur ja lai. Meie töökoht asub aga Arbroathis, Dundee lähedal, taaskord vägagi mere lähedal( meid kohe tõmbab vee poole:D ). Täna hommikul helistas see naine meile ja küsis millal me siis lähme. Homme hommikul juba, muide;) Londonit ei jõua ma siinkohal ära kiita. Ma olen alati tahtnud siia tulla ja tõesti, ausõna, sõbrad, olge ettevaatlikud sellega, mida te soovite, sest kõik see, mida ma kunagi soovinud olen, on mul käega katsuda, sõna otseses mõttes. Ma tõepoolest elan nii, nagu ma alati olen tahtnud: iga nädal uues riigis(samuti sõna otseses mõttes), näen erinevaid inimesi iga päev, saan uusi kogemusi ja teadmine, et ma saan endaga hakkama olles kodust nii kaugel, seda peaks kõik vähemalt korra elus kogema, trust me, you'll love it:) Aga kuhu ma pooleli jäingi..ahjaa.. Ljuba helistas täna. Sealt edasi hakkasid tulema suuuuuuuuuuuured üllatused. Ta küsis kuhu me tööle lähme. Ütlesime, et Dundee lähedale aga tema küsis kohe otsa:" Arbroathi, eks? Ma elan ka seal." Nii vägev! Aga teate, kui me teada saime, et tema mees töötab samas kohas, kuhu me tööle lähme, ausalt, üllatunud olekust oli asi kaugel, me olime..kõik need head omadussõnad, mis teile just nüüd pähe kargavad, seda me olimegi. Aga oodake, saate veel uudiseid! Kui me teada saime, et ta on meie ÜLEMUS( nüüd kujutage multikatest ette nägu, kus tegelane ehmatab ja silmamunad hüppavad silmakoobastest välja, jap, sellised olid meie näod) ja, et me saame nende juures elada ja terve teine korrus on meie päralt( muidu me oleks pidanud elama karavanides ja maksma 63 euri nädalas) siis tahtis lihtsalt süda suurest õnnest seisma jääda. Jah, ausõna, me oleme ise täpselt samamoodi üllatunud ja õnnelikud ja rahul ja..sõnatud(te ju teate, et see on minu puhul peaaegu võimatu, et mul sõnad otsa saavad:D:D) Kõik on lihtsalt nii super:) Ma postitan varsti ülejäänud seikluste kohta ka, need on mul peaaegu kirjas juba;)  Seni aga, kuulmiseni, kullakesed:)