Tuesday, August 9, 2011

Riia- Milaano



Ma alustan nüüd täiesti algusest. Paljud on küsinud, et miks just Itaalia..ma ei teagi. Me vist vaatasime lennupileteid ja Milaanosse olid sel hetkel odavad piletid ja kuulge, Milaano, see ju kõlab hästi, või mis? Ma annan väikese vihje ka: kui te tahate normaalse hinnaga lennupileteid saada, siis vaadake www.bookinghouse.ee ja kui te võtate ülevalt " Mine lendama" siis seal on kõige populaarsemad pakkumised eriti mõnna hinnaga, niiet, kui huvi on reisima minna, minge ja uurige:) Niisiis.Tegelikult vedas meil juba lennujaamast alates. Meil oli lubatud võtta lennukisse pagas, mis võis kaaluda 5 kg, meie kohvrid kaalusid aga kumbki peaaegu 14kg:D Aga kuna Liina tegi online broneeringu ära, saime eriti lihtsalt ja ei pidanudki juurde maksma midagi:) See oli muide esimene kord, kui ma suure lennukiga sõitsin, ägedus kuubis, vaade pilvedesse on meeeletult ilus lihtsalt.. Kui me lõpuks kohale jõudsime, ootas buss meid lennuki juures, et me kõik mööda lennuvälja töllerdama ei läheks:D Lennujaamast kesklinna saada oli lihtne, aga kesklinnast Hotelli juurde saada oli..ütleme nii, et kui me taksot poleks võtnud, siis me otsiks vist siiani seda kohta:D Hotell ise oli armas, saime rõduga toa ka, niiet eriti äge vaade oli:) Kõige mõnusam Itaalia juures ongi see, et kui inimestele pisikenegi rõdu olemas, siis on see totaalselt täidetud lilledega, rohelusest ei saa neil kunagi küllalt:) Me leidsime endale lemmiku tänava ka: Via paolo sarpi, see oli vist hiinakate tänav, ülilahe:) Seal käisime esimest korda Hiina restos ka, sellest ajast saati on mu lemmikuks toiduks nuudlid:D Meil vedas tegelikult hullult, sest me jalutasime mööda linna ringi ja lõpuks otsustasime veidi puhata Sempione pargis, kui meie juurde tuli üks noormees, kes oli tegelikult pärit Maroccost. Ta näitas meile linna ja viis meid kuhugi tänavale, mis oli paksult inimesi täis ja seal oli tõepoolest vähemalt 50 erinevat baari/kohvikut. Tegelikult oli seal jõgi? ja kahel pool ääres tänavad. Kui ta poleks meid sinna viinud, poleks me sinna ise ka eales sattunud. Kui me hakkasime tagasi minema, hüppasime korra mäkist ka läbi. Me olime seal sees vaevu 3 minutit aga üks töötajatest suutis selle aja jooksul mu numbrit küsida:D Ma pidin talle pettumuse valmistama ja ütlema, et ma pole Itaaliast pärit:D fun:D Kokku olimegi Milaanos 3 päeva, selle aja jooksul suutsin ma taaskord Itaalia keelt armastama hakata:) Itaalia on tõesti koht, kuhu minna;)

4 comments:

  1. Oehhhhhh... Mul võiks ka n palju julgust olla, et lihtsalt minna kuskile...
    :))

    ReplyDelete
  2. Asi polegi niivõrd julguses kui suures tahtmises midagi korda saata:)

    ReplyDelete